Must sõstar - Titania

Must sõstar · Titania

Aretanud P. Tamas Rootsis ristamiskombinatsioonist ‘Altaiskaja dessertnaja’ x (‘Consort’ x ‘Kajaanin Musta’). Polli sordikollektsioonis 1995. aastast. Levinud Põhjamaades. Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimistus 2010. aastast. Viljad on mustad, läikivad, õhukesekestalised, suured (keskmine mass 1,5 g), asetsevad keskmise pikkusega kobarates (keskmine õite arv kobaras 6,0), korjatavad nii üksikmarjadena kui ka kobaratena, valminult kipuvad varisema, sisaldavad keskmiselt 8,3 % suhkruid, 3,4 % happeid ja 145 mg C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Viljaliha on keskmise mahlasusega ja keskpärase maitsega. Sobiv peamiselt töötlemismarjana.

Põõsas on tugevakasvuline, püstise kasvulaadiga, sirgete okstega. Lehed madalate hõlmadega, lehe laius sageli pikkusest suurem. Leherootsud violetsed. Pungad üheaastasel oksal violetsed, väikesed ja läikivad. Asendusvõrseid moodustub rikkalikult.

Sort on keskvalmiv, saagikas (keskmine saak 2,6 kg põõsalt), vastupidav karusmarja-jahukastele, antraknoosile ja sõstra-pahklestale. Meil läbiviidud katsete põhjal sobib masinkorjeks. Hästi korjatav ka käsitsi.

  • Must sõstar (Ribes nigrum L.)
  • Introdutseeritud sort
  • Kehtivas soovitussortimendis äri- ja koduaiasordina (ÄK)
  • Säilik olemas Polli aiandusuuringute keskuses
  • Istutusaasta: 2008

Sirvi järgmist »