Astelpaju - Avgustinka

Astelpaju · Avgustinka

Aretatud Moskva Ülikooli Botaanikaaias sordi ‘Trofimovskaja’ (emastaim) ristamisel ühe Kaliningradi oblastist pärineva astelpaju isastaime seemikuga. Polli sordiuurimisse võeti 1991. aastal. Eestis kasvatamiseks soovitatud sortide nimekirjas 1994. aastast.

Viljad on väikesed (0,5–0,6 g), ovaalse kujuga ning punakasoranži värvusega. Kuid marjade seas võib esineda ka heledamaid ning seemneteta vilju. Viljad on tugevasti võrsele kinnitunud. Vilja alusel punased täpid. Viljakest keskmise tugevusega, viljaliha mahlane, hapu, kuid meeldiva aroomiga. Suhkrute sisaldus 1,1–2,1%, hapete sisaldus 1,5–4,3%. C-vitamiini sisaldus 94,8–174,3 mg%, õlisisaldus 2,7–4,8%. Viljavarreke kuni 6,5 mm pikk.

Puu on talvekindel. Keskmise kuni tugeva kasvutugevusega ja laiuva võraga. Nõrgalt astlaline, astlad lühikesed. Lehed suured, piklikovaalsed, helerohelise värvusega. Õitsemisaeg varajane. Viljade valmimine varajane – saak valmib augustikuu keskel. Täiskandeikka jõuab 4.–5.aastal. Keskmine saak põõsa kohta on 13 kg.

Omaduste poolest võiks olla vastupidavam astelpaju kärbse kahjustustele. Kirjanduses on märgitud, et astelpaju kärbse jaoks ei ole atraktiivsed väikeseviljalised ning punaka tooniga viljad, samuti on ‘Avgustinka’ viljakest üsna tugev.

  • Astelpaju (Hippophae rhamnoides)
  • Introdutseeritud sort
  • Kehtivas soovitussortimendis äri- ja koduaiasordina (ÄK)
  • Säilik olemas Polli aiandusuuringute keskuses

Sirvi järgmist »