Astelpaju - Botanicheskaja ljubitelskaja

Astelpaju · Botanicheskaja ljubitelskaja

(Botanitšeskaja ljubitelskaja)

Sünonüüm ‘Botanitšeskaja ljubitelskaja’. Eestis registreeritud tuntud sordina sordikirjelduse alusel 2017. aastal. Eestis kasvatamiseks soovitatud sortide nimekirjas 2004. aastast.

Viljad ilusad, suured (0,9–1,1 g), mille korjamine läheb kiiresti. Viljad on varavalmivad, säravkollased. Kujult ovaalsed kuni piklikud. Puuduseks õrn kest, mis nõuab korjajatelt suurt hoolikust. Viljaliha mahlane, hapu. Suhkrute sisaldus 1,3–3,0%, hapete sisaldus 1,9–3,4%. C-vitamiini sisaldus 52,3–151,4 mg%, õlisisaldus 2,5–4,3%.

Puu on talvekindel, keskmise kasvutugevusega, laiuv, astlaid keskmiselt ning astlad on lühikesed. Leht lainerjas, tumeroheline. Võrsete aastane juurdekasv keskmiselt 70 cm. Kerge kujundada. Täiskandeikka jõuab 4.–5.aastal. Keskmine saak põõsa kohta 13 kg. Saak valmib varakult.

Kirjandusallikate põhjal eelistab astelpajukärbes õrna kestaga sorte. Seetõttu võib ‘Botanitšeskaja ljubitelskaja’ puuduseks olev õrn kest olla ka astelpaju kärbse kahjustusele vastuvõtlikum. Samuti võib olla viljade säravkollane värv kärbest ligimeelitav.

  • Astelpaju (Hippophae rhamnoides)
  • Introdutseeritud sort
  • Kehtivas soovitussortimendis äri- ja koduaiasordina (ÄK)
  • Säilik olemas Polli aiandusuuringute keskuses

Sirvi järgmist »