Sünonüüm ‘Botanitšeskaja’. Aretatud Moskva Ülikooli botaanikaaias. Sort on saadud ühe Balti rassi kuuluva vormi (emastaim) tolmlemisel Altaist pärinevate astelpaju isastaime seemikutega. Eestis registreeritud tuntud sordina sordikirjelduse alusel 2017. aastal. Polli sordiuurimisse võeti 1991. aastal. Eestis kasvatamiseks soovitatud sortide nimekirjas 1994. aastast.
Viljade valmimine varajane – saak valmib tavaliselt augustikuu I dekaadi lõpus. Õitsemiseaeg varajane. Viljad keskmise suurusega (0,6–0,7 g), ovaalsed kuni piklikud, helekollased, eralduvad üsna kergesti ja kuivalt. Viljakest tugev, samas ei tohiks koristamisega hilineda, kuna liialt valminult muutuvad viljad pehmeks. Viljade otsad veidi tumedamad. Viljavars 3–3,5 mm pikk. Viljaliha mahlakas, hapu ja meeldiva aroomiga. Suhkrute sisaldus viljades 1,8–2,1%, jääb alla hapete sisaldusele 2,6–5,7%. C-vitamiini sisaldus jääb vahemikku 49,3–167,4 mg%, õlisisaldus 4,9–5,0%.
Puu on võrdlemisi talvekindel, keskmise kuni nõrga kasvutugevusega, 4–4,5 m kõrge, kergelt laiuva võraga. Samas on teda võimalik lõikamisega hoida 3-3,5 m kõrguse põõsana. Lehed suured, lainerjad, ülespoole hoiduvate servadega, tumerohelised, läikivad ja väga dekoratiivsed. Astlaid vähe ja väikesed. Keskmine saak põõsa kohta 15–16 kg. Täiskandeikka jõuab 4.–5. aastal. Hea vastupidavusega seenhaigustele.
Aastatel 2010–2014 uuriti Valgevenes astelpaju kärbse kahjustusi. Valgevene uuring näitas, et sort ‘Botanitšeskaja’ on astelpaju kärbse kahjutusele keskmiselt resistentne.
