Eesti maasort. J. Aamisepp (1939) märgib, et sorti on kirjeldatud juba 18. sajandil.
Vili on keskmise suurusega (95-100g), laikoonilise kujuga. Põhivärvus rohekas- või valkjaskollane, suurem osa õunast on kaetud tumeda punaga, millel on tugevamalt väljapaistvaid triipe. Viljaliha on pehme, magus, pirnimaitseline.
Puu on tugeva ja püstise kasvuga. nõuab palju harvendamist. Hakkab hilja kandma ja on vähesaagikas. Viljad kahjustuvad kärntõvest keskmiselt, lehed nõrgalt. Märgadel muldadel nakatub kergesti viljapuutüvevähki. Lehekirbu kahjustus on väga tugev. Talvekindlus harilikult hea.
Suveõun. Vili valmib augusti teisel poolel või septembri alguses, säilib lühikest aega.
