Õun · Tallinna pirnõun

Eesti maasort. J. Aamisepp (1939) märgib, et sorti on kirjeldatud juba 18. sajandil.

Vili on keskmise suurusega (95-100g), laikoonilise kujuga. Põhivärvus rohekas- või valkjaskollane, suurem osa õunast on kaetud tumeda punaga, millel on tugevamalt väljapaistvaid triipe. Viljaliha on pehme, magus, pirnimaitseline.

Puu on tugeva ja püstise kasvuga. nõuab palju harvendamist. Hakkab hilja kandma ja on vähesaagikas. Viljad kahjustuvad kärntõvest keskmiselt, lehed nõrgalt. Märgadel muldadel nakatub kergesti viljapuutüvevähki. Lehekirbu kahjustus on väga tugev. Talvekindlus harilikult hea.

Suveõun. Vili valmib augusti teisel poolel või septembri alguses, säilib lühikest aega.

  • Õun (Malus domestica Borkh.)
  • Eestis aretatud sort
  • Suvisort
  • Säilik olemas Polli aiandusuuringute keskuses
  • Istutusaasta: 2005

Sirvi järgmist »

Kommenteeri sorti


Mees:
Ülimalt maitsev õun! Kõik, kes proovivad, kiidavad ja uurivad, mis sordiga on tegu. Ei säili kaua, aga need ongi liiga maitsvad, et säilitada, kõik süüakse kohe ära. Puu kasvab mühinal, see on õige. Tihedaks ja kõrgeks. Puuviljamädanik ja mis iganes haigused (lehtedel laigud) tuleb kergesti külge, ilma pritsimiseta kindlasti hakkama ei saa, kui pole just ideaalne kasvukoht. Aga tõepoolest väga maitsev ja tasub kasvatada. (09.12.20 / Pärnu)

Helve:
Mis on viga,et ei oitse? (21.05.15 / Valga)